Külla!

Meie tahame nüüd ka külla elama tulla. Ja mitte niisama suvalisse külla, vaid ikkagi maailma parimasse. Oma parimate porgandite ja juurikatega. Me ise ei ole parimad, aga koos teistega saame parimaiks. Parimateks kündmises ja parimateks külvamises. Üks küla ei teki iseenesest, sest üks küla ei ole küla ilma oma rahvata. Rahvas ehitab oma küla. Meie asume enda küla ehitama ja hoiame teid sellega kursis. Mispärast või? No ikka selleks, et te teaksite meile külla tulla, sest äkki meie küla meeldib teile ja te tahate päriseks külla jääda. Vahel ikka öeldakse, et häid külalisi mahub ühte külla palju.

Arto Paasilinna kirjutas 1992. aastal romaani „Maailma parim küla“. Kakskümmend kolm aastat hiljem, 2015. aastal otsustab Jaanus Rohumaa selle lavale tuua. „Maailma parim küla“ on inimlik, aus ja otsekohene. Kohati tragikoomilisena mõjuv peategelane Eemeli Toropainen saab oma surevalt vanaisalt käsu ehitada ätile kirik. Hull, kas pole? Eemeli ei löö risti ette ja hakkab kirikut ehitama. Ideaalses maailmas läheks kiriku ehitamine libedasti ning muresid ei oleks. Teatavasti käivad elus asjad teisiti ja nii sajab Eemelilegi kaela hunnik temast sõltumatuid takistusi alates naistest ja lõpetades igasuguste ninameestega. Vahetevahel tundub, et lihtsam oleks jätta kirik kus see ja teine ning hoopis soojale maale puhkama sõita. Eemeli nii ei tee ja kiriku ümber kasvavast külast saab peagi turistide ja muiduvahtijate magnet.

Sellest ajaveebist leiategi teateid kiriku ümber tekkinud külast ehk teisisõnu teateid „Maailma parima küla“ lavastamise telgitagustest ja edusammudest. Kätt pulsil hoides püüame lavastusmeeskonnaga koos läbi käia võimalikult suure osa teest, et juba 19. juunil koos publikuga Rakvere Rahvaaias muhedat etendust nautida. Seniks aga pistke näpud mulda või minge metsa jalutama.