Külas toimuvad viimased ettevalmistused

Kätte on jõudnud esikanädal ja etenduseni on jäänud vaid kolm päeva! Küla kerkib, proovid käivad, linnarahvas uudistab ning viimses kiiruses valmib kõik, mis seni pooleli olnud – ka blogi.

Teatavasti on „Maailma parim küla“ veidi suurem projekt ning teiste hulgas on asjasse kaasatud ka Rakvere OTTi tootjad, kes kauplevad etenduse vaheajal kodumaise ja mahedaga. Rakvere OTTi taga peitub loosung „Otse tootjalt tarbijale“, mis kõlksub ilusasti kokku „Maailma parima küla“ ökoidee ja looduslähedusega. Seega poekott kaasa ja endale värsket ja tervislikku ostma! Ilmselt tundub säärane teater-turg kooslus kahtlane, kuid on viimane aeg lõimida esmapilgul seosetud. Ei tohiks unustada, et suur osa teatrist arenes kunagi välja laadaplatsidel ja turukärudes enne kui oma tee teatrisaalidesse leidis. Sel juhul – tagasi juurte juurde igas mõttes!

Laiahaardelisusele lisab veelgi laiust planeeritavad töötoad, kus saab igal etenduskorral õppida kas käsitsi paberit valmistama, koguda Rahvaaia taimede kohta tarkust, teha kitsejuustu, meisterdada isiklik päikesepaneel või avastada taimetoidusaladusi. Põhjalikuma kirjelduse, ajakava ja registreerimisinfo leiad siit.

Et nii müüjad kui ka töötoalised saaksid end kuhugi toetada, viidi Rahvaaeda, õigemini teatrimaja pargipoolsesse otsa valmis põhupakid. Raskeid pakke oli vedama kutsutud harali hammastega kollane traktor-hiiglane. Kui pakk maha oli potsatanud, lükkasid selle õigesse kohta (loe: sinna, kuhu naised tahtsid) teatri lavamehed. Lõbusaks läks siis, kui avastati, et esimene põhupakk jäi vist teistest liiga kaugele ning see tuleks ikkagi uude kohta toimetada (loe: lükata, sikutada, tõmmata ja vedada).

Kuldsed põhupakid ootavad transporti. Foto: Laura Porovart

Amps-amps-amps. Foto: Laura Porovart

Foto: Laura Porovart

Kollane traktorihiiglane asjatamas. Foto: Laura Porovart

Foto: Laura Porovart

Mitmekesi reas. Foto: Laura Porovart

Jõumehed. Foto: Laura Porovart

Foto: Laura Porovart

Ettevaatust! Foto: Laura Porovart

Foto: Laura Porovart

Vahepeal oli kiriku katuseplekk leidnud endale koha lisaks viitadele ka tänumeenetes, mis nüüd teatri töökojas vapralt oma kättetoimetamist ootavad. Pleki esiküljele kirjutatud lause tuletab meelde seda, et olgu mis on, tänane ei ole eilsega sarnane ja homne pole tänasega sarnane – oleme pidevas muutuses. Meene tagaküljel on materjali päritolu selgitav tekst, et kiriku ja küla side ikka meeles püsiks.