Väikese küla valmimise juures

Olen eelnevalt mõnes postituses maininud, et „Maailma parima küla“ lavastus ühendab endas mitmeid etenduskunste, nende hulgas näiteks nukumängu. Võib tunduda, et mis erilisi oskusi nukkudega mängimine ikka nõuda võiks, kuid – võta näpust – ka seda tuleb õppida! Oma teadmisi käis tudengitega, kes hakkavad lavastuses nukkudega mängima, õpetamas Mait Laas. Mait on peamiselt tuntudki oma animafilmide poolest.

Lavastaja sõnutsi on nukumäng sama oluline kui põhilaval toimuv, seega peavad mõlemad olema tehniliselt head ja veenvad. Arvestada tuleb teatud tinglikkusega, kuid see ei tohiks segada loo jutustamist. Omaette on maketil toimuv nagu liikuv maal, millele loevad häält peale näitlejatudengid. Tegelikult kannab iga maal endas jutustust. Loo pikkus oleneb sellest, kes maali ees parasjagu seisab ja kui palju ta oskab teost enda jaoks lahti jutustada. Nukumängu juures on tähtis mängijatel selgeks teha, millega nad vaatajat võluvad, millise liigutusega annavad nad edasi nuku emotsiooni ja motiveeritust.

IMG_6856

Meeskond maketi ümber. Foto: Mari Rohtla

Alustati tühjalt kohalt, muidugi oli makett olemas, kuid nukkude osas tuli alles mõtlema asuda. Esmalt tuli välja selgitada, milline nukk, kas lame või ümar, sobib paremini vajalikku mõtet edasi andma. Lameda nuku plussiks on see, et sel oleks saanud hõlpsasti emotsioone vahetada, ümarnukk aga näeb maketil reaalsem välja, kuid emotsioonide osas mängida ei saa. Tuli otsustada, kas mängida väga realistlikule pildile või pigem tinglikkusele. Teiseks tuli mõelda, kuidas nukke maketil kõige otstarbekam liigutada oleks. Kaaluti nii käe kui ka tokiga liigutamist. Üsna pea langes käsi siiski välja, kuna see oleks visuaali liialt häirinud. Jäid peenikesed tokid. Tokkide kasutamisel kerkis uus küsimus: kuhu tuleks tokk nuku küljes kinnitada – kas nuku pea taha või seljale või äkki tuleks dünaamika mõttes kasutadagi kahte tokki.

Meie nukumängule lisab keerukust seegi väike lisandus, et maketil toimuv filmitakse igal etendusel uuesti, seega tuleb arvestada ka kaameramehe ja rakurssidega, mille alt on temal vaja filmida. Filmimise lihtsustamiseks soovitas Mait Laas storyboard’i ehk maakeeli piltstsenaariumi. Piltstsenaarium tähendab seda, et operaatoril on iga stseen paberile joonistatud. Selle abil teab ta, milline üks või teine stseen läbi kaamerasilma paistma peab. Piltstsenaariume kasutatakse tavaliselt ka päris filmide filmimisel, seega on see igati loomulik võte.

IMG_6847

Otsimas õiget rakurssi. Foto: Mari Rohtla

Kui te arvate, et vast sellega on tehniline pool möödas, siis – mitte veel! Teadagi on Eesti ilm muutlikum kui naiste meel, seega tuleb nukumängu osas arvestada ka ilmateguritega. Kui polnud veel selge, kuidas nukke maketil liigutama hakatakse, käis läbi magnetite idee – see kaitseks nukke ka tugevama tuulehoo eest. Õnneks pole tokkide puhul nukkudel tuulega kuhugi lennata. Paraku ei kaitse miski ei näitlejaid ega publikut vihma eest. Ühiselt lepiti kokku, et tugevama vihmahoo korral tuleb mäng lihtsalt peatada ja oodata kuni vihm järele annab.

Loodame, et kogu vihm sajab enne etendusi ära ja teatrielamusi saame nautida ikkagi sumedas suves.

Lustakate teadeteni maailma parimast külast!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s